Juriidilisest isikust investorile

Krediidiasutus on selline äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Oluline on siin just avalikkuselt hoiuste kaasamine, mis tähendab eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt rahaliste hoiuste vastuvõtmist koos õigusega hoiustatud vahendite oma nimel investeerimiseks. Hoiuste kaasamise õigus on ainult krediidiasutusel, kes vastab krediidiasutuste seaduse nõuetele (tegevusluba, erinõuded juhtimisele ning organisatsioonilisele struktuurile jne). Lisaks on krediidiasutusel kohustus järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid. Krediidiasutuste kohta võib lähemalt lugeda Finantsinspektsiooni koduleheküljelt.

Kuna krediidiasutuseks olemine eeldab hoiuste kaasamist (ja hoiuste kaasamine ilma tegevusloata on niikuinii seadusevastane ja kriminaalkorras karistatav), siis isePankuris investeerimise tõttu nö „kogemata“ krediidiasutuseks muutuda ei ole võimalik.

Finantseerimisasutus on selline äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on finantsteenuse pakkumine. Finantsteenuseks on mh ka laenude andmine. Finantseerimisasutusel ei ole vaja tegevusluba ja talle ei kehti juhtimise ja sisestruktuuri osas erinõudeid. Vaheteo kriteeriumiks ongi see, kas laenude andmine on „peamine ja püsiv“ tegevus. Seega on võimalik isePankuris investeerimise kaudu muutuda finantseerimisasutuseks, kui see investeerimine on Sinu äriühingu püsiv ja peamine tegevus. Samuti on tegu finantseerimisasutusega siis, kui isePankuris investeerimine on ühekordne ja harv, kuid äriühingu tegevuseks väljaspool isePankurit on põhiliselt ja püsivalt laenude andmine vm finantsteenus. Juhul, kui Sinu äriühingut saab lugeda finantseerimisasutuseks, on Su äriühingul isePankuris investeerimisel iseseisev kohustus järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid. Hoolsusmeetmete alla mõeldakse lühidalt järgnevat:

1. kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
2. füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine;
3. tegeliku kasusaaja tuvastamine, sealhulgas juriidilise isiku, usaldusfondi, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse omandi- ja kontrollistruktuuri kohta teabe kogumine, lepingueelsete läbirääkimiste käigus antava teabe või muu usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
4. teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta;
5. ärisuhte pidev jälgimine, sealhulgas ärisuhte vältel teostatud tehingute jälgimine, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmete regulaarne kontrollimine, asjakohaste dokumentide, andmete ja teabe ajakohastamine ning vajaduse korral tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine.

Hoolsusmeetmete järgimise kohustuse rikkumine on rahatrahviga karistatav väärtegu ja teatud juhul korduvuse puhul kriminaalkorras karistatav kuritegu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate nõuete kohta võid lähemalt lugeda Rahapesu andmebüroo kodulehelt.