Arbitration Court Rules

isePankuri vahekohtu reglement

Käesolev Reglement on vastu võetud 14. mail 2010.a. ja kehtib alljärgneval kujul alates 19. maist 2010.a.

1. MÕISTED

Sõbralaen – Sõbralaen OÜ, registrinumber 11483929, käibemaksukohuslase number EE101252401), aadress Kesk-Ameerika 7, 10112, Tallinn, e-post klienditugi@isepankur.ee;
isePankur - internetis aadressil www.isepankur.ee asuv ning Sõbralaenu poolt hallatav e‑teenuse keskkond, mille kaudu on Kasutajatel võimalik oksjonitel osalemise teel võtta teistelt Kasutajatelt laenu või anda teistele Kasutajatele laenu. Reglement – käesolev isePankuri Vahekohtu reglement.
Laenuleping – isePankuris sõlmitud laenuleping.
Kasutaja – www.isepankur.ee lehel end isePankuri kasutajaks registreerinud isik.
isePankuri Postkast – isePankuris asuv rakendus, mille kaudu Kasutajad saavad kätte isePankuri kasutamisel olulisi isiklikke teateid ja mille kaudu on võimalik saata isiklikke teateid teistele Kasutajatele, Sõbralaenule või muudele isePankuris tegevatele isikutele. isePankuri Postkasti teate saamisel edastatakse see automaatselt ka Kasutaja e-posti aadressile, mille Kasutaja on isePankuris registreerimisel avaldanud.
Laenuvõtja – Kasutaja, kes on Laenulepingus laenu võtnud Pooleks.
Investor – Kasutaja, kes on Laenulepingus laenu andnud Pooleks.
Vahekohus ­– käesoleva Reglemendi objekt ehk käesolevaga isePankuri juurde asutatav alaliselt tegutsev vahekohus.
Vahekohtu Kokkulepe ­– käesolevale Reglemendile vastav kokkulepe anda Laenulepingust tõusetuv vaidlus lahendamiseks Vahekohtule.
Pooled – Kasutajad, kelle vahel on Laenulepingust tõusetunud vaidlus.
Kohus – vaidluse lahendamiseks Vahekohtunikest moodustatud kohtukoosseis.
Vahekohtunik – Reglemendi kohane Kohtu liige.

2. PÕHISÄTTED

2.1. Käesoleva Reglemendiga asutatakse Vahekohus Sõbralaenule ettevõttena kuuluva isePankuri juurde, eesmärgiga hõlbustada Kasutajate vahel sõlmitud Laenulepingutest tõusetunud vaidluste lahendamist. Vahekohus on alaliselt tegutsev ja on loodud piiramatu arvu vaidluste lahendamiseks.
2.2. Vahekohtu pädevus. Vahekohus on pädev vaidlust lahendama järgmiste eelduste olemasolul:
2.2.1. vaidluse poolteks on Kasutajad;
2.2.2. vaidluse objektiks on Laenulepinguga seotud küsimus, sh eelkõige juhud, kui vaieldakse Laenulepingu tõlgendamise, täitmise või kehtivuse üle;
2.2.3. Laenuleping sisaldab kehtivat Vahekohtu Kokkulepet;
2.2.4. sama vaidluseseme kohta ei ole käimas menetlust muus kohtus ega ole antud kehtivat kohtulahendit.
2.3. Vahekohtu kokkulepe.Vahekohus lahendab vaidlusi, kui Poolteks olevate Kasutajate vahel isePankuris sõlmitud isePankuri kasutustingimustele vastav Laenuleping sisaldab kokkulepet anda Laenulepingust tõusetuv vaidlus Vahekohtu lahendada või kui Poolteks olevad Kasutajad on isePankuris allkirjastanud Laenulepingu muutmise kokkuleppe, millega antakse Laenulepingust tõusetuv vaidlus Vahekohtu lahendada. Vahekohtu Kokkulepet sisaldava Laenulepingu kehtetus ei muuda kehtetuks vastavat Vahekohtu Kokkulepet.
2.4. Reglemendi rakendusala. Vaidluste lahendamine Vahekohtus toimub Reglemendi alusel ning kooskõlas vahekohtute tegevust reguleerivate õigusaktide sätetega.

3. VAHEKOHTU ÜLESEHITUS

3.1. Vahekohtu esimees. Vahekohtu töö juhtimiseks ning muude käesoleva Reglemendiga sätestatud ülesannete täitmiseks valitakse Vahekohtule esimees.
3.1.1. Valimiste kord. Vahekohtu esimees valitakse Kasutajate hulgas läbi viidaval hääletusel isePankuri portaalis www.isepankur.ee vähemalt kolme kandidaadi hulgast. Kandidaadid peavad olema isikud, kel on Vahekohtu esimehe ülesannete täitmiseks vajalikud eelteadmised (st eeldatakse kõrgharidust õigusteaduses) ja kogemused ning hea reputatsioon. Kandidaadiks saab esitada isiku, kes on andnud kirjaliku nõusoleku valituks osutumise korral Vahekohtu esimehe ametisse asuda. Vahekohtu esimeheks võib valida ja kandidaadiks esitada isePankuri Kasutaja, kuid mitte Sõbralaenuga seotud isikut.. Vahekohtu esimehe valimistel saavad osaleda (sh kandidaate üles seada ning valida) vaid kasutajad:
3.1.1.1. kes on portaalis registreerinud minimaalselt 3 kuud tagasi;
3.1.1.2. kellel puuduvad võlgnevused;
3.1.1.3. kelle poolt tehtud investeeringute maht on minimaalselt 10,000 krooni või kelle poolt tagastatud laenude põhisumma on vähemalt 5,000 krooni.
Valimistel on igal Kasutajal üks hääl. Esimees valitakse lihthäälteenamuse alusel, kuid minimaalselt peab kandidaat olema kogunud 25 poolthäält. Juhul, kui enim hääli kogunud kandidaadil ei ole kokku vähemalt 25 poolthäält, korraldatakse valimiste teine voor, kus osalevad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Teises voorus osutub valituks see kandidaat, kes saab enim hääli, sõltumata häälte summast.
3.1.2. Ametiaeg. Vahekohtu esimees valitakse 1 (üheks) aastaks. Juhul, kui Vahekohtu esimehe volituste lõppemise päevaks ei ole nõuetekohaselt valitud uut esimeest, kehtivad senise esimehe volitused kuni uue esimehe valimiseni.
3.1.3. Ametist loobumine. Vahekohtu esimees võib igal ajal vähemalt 1 (ühe) kuulise etteteatamisega esimehe ametist loobuda. Vaatamata etteteatamistähtajale kehtivad loobumise puhul esimehe volitused (sh kohustused) seni, kuni on kehtivalt valitud uus esimees. Vahekohtu esimehe ajutise töövõimetuse korral või püsiva töövõimetuse korral kuni uue esimehe kehtiva valimiseni asendab esimeest Sõbralaenu juhatuse liige. Vahekohtu esimehe töö tasustamise alused määrab kindlaks Sõbralaenu juhatus.
3.2. Vahekohtunikud. Vaidluse lahendamiseks moodustatakse Reglemendiga ettenähtud korras kuni kolmest Vahekohtunikust koosnev Kohus. Kostjal on õigus ja kohustus Vastulauses täpsustada, kas ta soovib, et vaidlust lahendab ühe või kolme Vahekohtunikuga Kohus. Kui kostja valikut ei tee, siis lahendatakse vaidlus ühe Vahekohtunikuga Kohtu poolt, kusjuures Vahekohtunikuks on sel juhul alati Vahekohtu esimees. Kohtu koosseisu kuuluvatest Vahekohtunikest üheks on alati Vahekohtu esimees, kes on ka Kohtu eesistujaks, üks Vahekohtunik valitakse Laenuvõtjate hulgast ja üks Vahekohtunik valitakse Investorite hulgast. Investorite ja Laenuvõtjate hulgast valitavad Vahekohtunikud valitakse iga vaidluse jaoks eraldi. Valimine viiakse läbi isePankuri portaalis elektrooniliselt juhuslikkuse põhimõtte alusel nende Kasutajate hulgast, kes on andnud nõusoleku tegutseda valimise korral Vahekohtunikuna. Valitud Kasutaja on kohustatud 3 (kolme) kalendripäeva jooksul pärast enda Vahekohtunikuks valimisest teate saamist kinnitama allkirjaga Vahekohtuniku kohustuste võtmist vastavas asjas. Nimetatud kinnitus võib sisaldada ka leppetrahvi võetud Vahekohtuniku kohustuste mõjuva põhjuseta täitmata jätmise eest. Teade valimise kohta saadetakse valitud Kasutaja poolt isePankuris kontaktaadressina esitatud e-posti aadressile. Juhul kui Kasutajalt ülalsätestatud tähtaja jooksul nõutavas vormis kinnitust ei saada, valitakse uus Vahekohtunik. Vahekohtunikuna ei saa tegutseda isik, kes on vastavas vaidluses Pooleks. Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu. Valitavate Vahekohtunike volitused kehtivad Vahekohtu menetluse lõppemiseni või Vahekohtuniku taandamiseni. Valitavate Vahekohtunike töö tasustamise alused määrab kindlaks Sõbralaenu juhatus.
3.3. Vahekohtuniku taandamise ja taandumise alused. Vahekohtunik, sh Kohtu eesistuja ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja kuulub taandamisele, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema sõltumatuses ja erapooletuses. Valitud Vahekohtuniku taandamise aluseks on ka usalduse kaotus Kohtu eesistuja või teise valitava Vahekohtuniku või mõlema Poole poolt korraga, eelkõige loetakse usalduse kaotamine toimunuks, kui Vahekohtunik on jätnud täitmata temal vaidluse lahendamise raames lasuvad ülesanded või on neid täitnud mittekohaselt, samuti kui ta on ettenähtavalt võimetu oma edasisi ülesandeid nõuetekohaselt täitma.
3.4. Vahekohtuniku taandamise ja taandumise kord. Pool peab esitama taotluse Vahekohtuniku taandamise kohta Kohtule 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul päevast, mil ta sai teada Vahekohtuniku taandamise aluseks olevatest asjaoludest – vastasel korral kaotab ta taanduse esitamise õiguse. Vahekohtunik ise peab taandumise taotluse esitama viivitamatult pärast seda, kui ta taandumise alust märkas või märkama pidi. Otsus Vahekohtuniku taandamise kohta tehakse viivitamata pärast taotluse esitamist. Juhul, kui taotlus on esitatud valitava Vahekohtuniku taandamiseks, teeb otsuse Kohtu eesistuja. Juhul, kui taotlus on esitatud Kohtu eesistuja taandamiseks, teeb otsuse isik, kes asendaks eesistujat tema taandamise korral. Otsus taandamise taotluse lahendamise kohta tuleb koheselt teatavaks teha vaidluse Pooltele ja taotluse objektiks olnud Vahekohtunikule. Vahekohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale on huvitatud poolel õigus esitada 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul otsusese kohta teate saamisest kaebus Sõbralaenu juhatusele. Sõbralaenu juhatuse otsus Vahekohtuniku taandamise või sellest keeldumise kohta on lõplik.
3.5. Vahekohtuniku asendamine taandamise korral. Kui valitud Vahekohtunik taandatakse enne menetluse lõppemist, valitakse punktis 3.2sätestatud korras uus Vahekohtunik. Kui taandatakse Kohtu eesistuja, asendab teda Sõbralaenu juhatuse liige või viimaste sobimatuse korral Sõbralaenu juhatuse poolt määratud ning Vahekohtuniku ülesannete täitmiseks vajalike eelteadmiste ja kogemuste ning hea reputatsiooniga isik. Vahekohtuniku asendamine ei muuda kehtetuks toiminguid ja otsuseid, mida Kohus tegi enne Vahekohtuniku asendamist. Pärast taandatud Vahekohtuniku asendamist on uuel Kohtu koosseisul õigus huvitatud poole taotlusel kuulutada kehtetuks Kohtu poolt enne Vahekohtuniku asendamist tehtud toiminguid ja otsuseid, kui on alust arvata, et nende tegemisel rikuti Kohtu erapooletuse nõuet. Taotlus otsuse või toimingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb Kohtule esitada 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates taandatud Vahekohtuniku asendamisest.

4. MENETLUS VAHEKOHTUS

4.1. Poolte õigused ja kohustused vahekohtu menetluses. Pooltel on Vahekohtu menetluses võrdsed õigused. Pooltel on õigus osaleda Vahekohtu menetluses isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt menetlusest ei võta õigust omada esindajat. Pooltel on õigus esitada vahekohtule selgitusi, tõendeid ja seisukohti, mida Pooled peavad vajalikuks vaidluse lahendamiseks. Lisaks käesolevas punktis sätestatud õigustele on Pooltel vahekohtu menetluse käigus ka teised, käesoleva Reglemendiga sätestatud õigused ning Kohtu poolt antud õigused. Pooled on kohustatud kasutama nendele vahekohtu menetluses kuuluvaid õigusi heauskselt.
4.2. Menetluse reeglid. Menetluse reeglite, sealhulgas tõendite lubatavuse, asjassepuutuvuse, sisu ja olulisuse osas toimub menetlus Kohtu poolt määratud viisil, arvestades käesoleva Reglemendi sätteid. Käesoleva Reglemendiga reguleerimata menetlusküsimustes on Kohtul õigus kohaldada Eesti Vabariigis tsiviilkohtupidamist reguleerivate õigusaktide sätteid ning lähtuda nendes sätestatud põhimõtetest. Menetlus toimub kirjalikult, istungeid ei toimu. Kohtupidamise keeleks on eesti keel. Kõik materjalid, dokumendid ja kogu informatsioon esitatakse Kohtule eesti keeles või eestikeelsete tõlgetega varustatult. Kohus võib lubada nimetatud dokumentide esitamist ka muudes keeltes. Kõik vajalike materjalide, dokumentide ja informatsiooni esitamisega seotud kulud kannab materjalid, dokumendid või informatsiooni esitav Pool.
4.3. Menetluse algus. Menetlus algab automaatselt Vahekohtu Kokkuleppes määratud hetkest.
4.4. Hagiavaldus. Vahekohtu menetluse algamisel produtseeritakse isePankuri portaalis automaatselt vastava Laenulepingu andmetega hagiavaldus, mis edastatakse automaatselt Vahekohtu esimehele ja Kostjale nende isePankuri Postkasti.
4.5. Vastulause. Pärast hagiavalduse saamist alustab Vahekohtu esimees Kohtu moodustamist ning kohustab Kostjat esitama temale ja Hagejale tema poolt määratud tähtpäevaks ja viisil kirjaliku vastulause, mis peab sisaldama:
4.5.1. Kostja seisukohta selle kohta, kas ta tunnistab hagi;
4.5.2. Kostja vastuväiteid hagile ja tõendid, millega ta oma vastuväiteid põhjendab;
4.5.3. kas Kostja soovib asja lahendamist ühe või kolme Vahekohtunikuga Vahekohtus;
4.5.4. muid Kostja poolt oluliseks peetavaid asjaolusid.
4.6. Vastuhagi. Kuni otsuse tegemiseni on Kostjal õigus esitada vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks esialgse hagiga. Vastuhagi esitatakse Reglemendis eelnevalt sätestatud hagi esitamise reegleid järgides. Kohus võtab vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks esialgse hagiga, kui hagi ja vastuhagi tulenevad ühest ja samast Laenulepingust.
4.7. Õigus muuta esitatud seisukohti. Poolel on õigus põhjendatud vajaduse korral muuta ja täiendada hagiavalduses või vastulauses esitatud seisukohti ja põhjendusi. Poolel on õigus põhjendatud vajaduse korral muuta hagi või vastuhagi alust ja eset, suurendada või vähendada oma nõude suurust. Juhul, kui Kohus leiab, et muutmine või täiendamine ei ole põhjendatud ega sisuliselt vajalik, ei võeta seda arvesse. Pool võib alati loobuda hagist või vastuhagist. Käesolevas punktis sätestatud õigused on Poolel kuni otsuse tegemiseni Kohtu poolt.
4.8. Menetlustähtajad. Menetlustähtajad, mis on määratlemata Poolte poolt sõlmitud Vahekohtu Kokkuleppes ning käesolevas Reglemendis, määrab Kohus. Kohus lähtub menetlustähtaegade määramisel vajadusest lahendada vaidlus võimalikult kiiresti, kindlustades seejuures Pooltele õiguse ja võimaluse oma seisukohtade täielikuks selgitamiseks ja kõigi asjas tähtsust omavate materjalide ja tunnistuste esitamiseks Kohtule. Menetlustoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega ning hiljem esitatud avaldused ja muud dokumendid jäetakse Kohtu poolt läbi vaatamata ning tagastatakse. Kohus ei arvesta hilinemisega esitatud tõendeid. Kohus võib enda poolt määratud või Poolte kokkuleppel kehtestatud tähtaegu pikendada või mõjuvatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada. Pool loetakse teate või dokumendi kätte saanuks, kui see on edastatud Poole isePankuri Postkasti ja möödunud on 24 tundi.
4.9. Toimingute tegemata jätmise tagajärjed. Vastulause tähtajaks esitamata jätmine ei tähenda hagi õigeksvõttu ega takista menetluse jätkamist. Nõutud tõendite tähtajaks esitamata jätmine ei takista menetluse jätkamist ega otsuse tegemist tingimusel, et Poolt on tõendite esitamise vajadusest nõuetekohaselt informeeritud.
4.10. Tõendid ja tõendite hindamine. Kumbki Pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtul on õigus nõuda täiendavate tõendite esitamist omal algatusel. Tõendite lubatavuse, asjassepuutuvuse ning tõendusliku jõu üle otsustab Kohus.
4.11. Ekspert. Kohtul on eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks õigus küsida Kohtu poolt määratud eksperdi arvamust, kui Vahekohtu esimees peab seda vajalikuks. Pooltel on õigus esitada eksperdile küsimusi.
4.12. Konfidentsiaalsus. Kõik Vahekohtu menetlusega seotud asjaolud on konfidentsiaalsed ning nende avalikustamine on lubatud ainult Poolte eelneval kirjalikul nõusolekul. Juhul, kui Vahekohtunikud rikuvad käesolevat konfidentsiaalsuskohustust, peavad nad neile vastavas asjas makstud tasu tagastama.
4.13. Poolte kohustus menetlusele kaasa aidata. Pooled on kohustatud kasutama oma õigusi ja täitma oma kohustusi Vahekohtu menetluses heauskselt ning on kohustatud Vahekohtu menetlusele kaasa aitama Kohtu poolt nõutud menetlustoimingute nõuetekohase teostamisega ning Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide õigeaegse esitamisega. Pooltel on keelatud igasugune Vahekohtu menetlust takistav tegevus, sealhulgas põhjendamatu viivitamine Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide või tõendite esitamisel, menetlustoimingute tegemisel, samuti põhjendamatute nõudmiste esitamine.

5. VAHEKOHTU OTSUS

5.1. Kohaldatav õigus. Vaidluse sisulisel lahendamisel lähtub Kohus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ning isePankuri kasutuslepingu sätetest, samuti kehtivatest tavadest. Kohtul on õigus rakendada vaidluse lahendamisel õigluse põhimõtet.
5.2. Otsuse tegemine. Vahekohtu otsus, samuti muud Kohtu poolt tehtavad otsused menetlusküsimustes tehakse lihthäälteenamuse alusel. Valitavad Vahekohtunikud võivad anda ühise kirjaliku nõusolekuga Kohtu eesistujale õiguse menetlusküsimuste ainuisikuliseks otsustamiseks. Menetlusküsimuste eristamine sisulistest küsimustest on Kohtu pädevuses. Kõik menetlusdokumendid koostab ja vormistab Kohtu eesistuja.
5.3. Vahekohtu otsuse lõplikkus. Kohtu poolt tehtud otsus on lõplik ja Pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele, välja arvatud juhul, kui kehtivate õigusaktidega on ette nähtud teisiti.
5.4. Vahe- ja osaotsus. Kohus võib teha vahe- ja osaotsuseid. Vaheotsus tehakse menetlusküsimustes. Vaheotsuse võib vormistada kirjalikult. Osaotsus tehakse sisulistes küsimustes, lahendades eraldi otsusega mõne ühte menetlusse ühendatud nõudest ja jätkates menetlust lahendamata nõuetes. Osaotsus vormistatakse kooskõlas Reglemendi punktiga 5.7.
5.5. Kompromiss. Kui Pooled jõuavad menetluse käigus kompromissile vaidluse lahendamise suhtes, siis lõpetab Kohus menetluse ning vormistab kompromissi otsusena.
5.6. Hagi piirid. Kohus ei või otsuse tegemisel ületada Poolte poolt esitatud nõuete piire.
5.7. Otsuse vorm ja sisu. Kohtu otsus vormistatakse mitteredigeeritava digitaalse dokumendina, mis digitaalallkirjastatakse. Kohtu otsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast ja resolutiivosast. Kohtul või Vahekohtunikul on õigus esitada otsuses põhjendusi. Otsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse teinud Vahekohtunike nimed, otsuse tegemise aeg, kohtupidamise koht, poolte ja nende esindajate nimed. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse hageja nõue ja kostja vastuväited. Otsuse motiveerivas osas märgitakse menetluse käigus tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud Kohtu järeldused, põhjendused, millele tuginedes Kohus tõendid tagasi lükkas, samuti viited kohaldatud õigusaktidele. Otsuse resolutiivosas märgitakse Kohtu seisukoht hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta osaliselt või tervikuna, samuti Kohtu seisukoht Vahekohtu kulude suuruse ning jaotamise ja Poolte Vahekohtu menetlusega seotud kulude jaotamise kohta. Otsusele kirjutavad alla kõik Vahekohtunikud.
5.8. Otsuse tegemise tähtaeg. Kohus teeb otsuse võimalikult kiiresti pärast asja materjalide läbivaatamist.
5.9. Otsuse jõustumine. Kohtu otsus jõustub otsuse tegemise päeval.
5.10. Otsuse väljasaatmine. Kohus teeb otsuse dokumendi isePankuri portaalis Pooltele kättesaadavaks otsuse tegemise päeval. Otsusele on portaalis juurdepääs Pooltel, Vahekohtunikel ja Sõbralaenul. Kohus saadab otsuse kättesaadavaks tegemisest Pooltele viivitamatult teate nende isePankuri Postkasti.
5.11. Arhiiv. Kõik Vahekohtu menetluse toimingud protokollitakse. Pärast otsuse tegemist arhiveeritakse kõik asja materjalid ja otsus vastavas digitaalses arhiivis. Arhiivi haldamise ja säilitamise eest vastutab Sõbralaen. Materjale säilitatakse vähemalt 3 (kolm) aastat. Pooltele on materjalid nimetatud säilitamistähtaja jooksul igal ajal kättesaadavad isePankuri portaali kaudu. Juhul, kui isePankuri tegevus lõpeb enne säilitamistähtaja möödumist, saadetakse asja materjalid automaatselt Poolte e-posti aadressidele.
5.12. Menetluse lõppemine. Vahekohtu menetlus lõpeb otsuse tegemisega, välja arvatud juhul, kui on vaja selgitada või parandada otsust või teha täiendav otsus.
5.13. Täiendav otsus. Kohus võib pärast otsuse tegemist Poole taotlusel või oma algatusel teha täiendava otsuse nõude osas, mille kohta Pooled esitasid tõendeid, kuid mille kohta otsust ei tehtud. Taotlus täiendava otsuse tegemiseks tuleb esitada Kohtule isePankuris selleks ette nähtud tehnilist lahendust kasutades 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul otsuse dokumendi saamisest. Taotluse esitamisest informeeritakse automaatselt ka teist Poolt. Kohus võib oma algatusel teha täiendava otsuse 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. Täiendav otsus vormistatakse Reglemendi punktis 5.7 sätestatud viisil ja korras.
5.14. Vigade parandamine otsuses. Kohus võib oma algatusel või Poole taotlusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvigu ning muid ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu. Poolel on õigus 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul otsuse dokumendi saamisest esitada Kohtule isePankuris selleks ette nähtud tehnilist lahendust kasutades avaldus otsuse vigade parandamiseks. Avaldus edastatakse automaatselt ka teisele Poolele. Kohus võib oma algatusel parandada otsuse vigu 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

6. VAHEKOHTU KULUD

6.1. Vahekohtu tasu. Vahekohtu tasust kaetakse Vahekohtunike tasud, menetluse kulud ning Vahekohtu administratiivkulud. Vahekohtu tasu kuulub tasumisele vastavalt hagiavalduse esitamise hetkel kehtivale isePankuri kasutamise hinnakirjale (edaspidi „Hinnakiri“; vt. www.isepankur.ee/est/pricelist). Vahekohtu tasu maksab Pool, kelle kahjuks otsus tehti 30 päeva jooksul otsuse isePankuri portaalis kättesaadavaks tegemisest. Vahekohtu tasu maksmiseks esitab Sõbralaen vastavale Poolele isePankuri portaalis (st tema isePankuri Postkasti) arve, mida Pool saab tasuda oma isePankuri konto kaudu samas korras, kui muid isePankuri portaali kasutamisest tulenevaid tasusid.
6.2. Vahekohtu kulude jagunemine. Kui hagi rahuldati osaliselt, siis mõistab Kohus Pooltelt välja Vahekohtu tasu proportsionaalselt nõude rahuldatud ja mitterahuldatud osade suhtega.

7. REGLEMENDI MUUTMINE

Käesolevat Reglementi võib igal ajal muuta Sõbralaenu juhatuse otsusega. Muudatused hakkavad üldjuhul kehtima muudetud Reglemendi isePankuri portaalis avaldamisest ja on Pooltele kohustuslikud, isegi kui avaldamine toimub pärast vastava Vahekohtu Kokkuleppe sõlmimist. Vaatamata viimatisätestatule ei kehti muudatused konkreetses Vahekohtu menetluses juhul, kui muudatused on avaldatud pärast vastava menetluse algatamist, v.a. kui Pooled muudatuste kohaldamises kokku lepivad.